Anna Rinaldo “Kiirmus-kaarmus, arakale aigus”
Mida me nimetame rahvameditsiiniks? Kui haige või terve oli meie esivanem? Kust pärinesid haigused meie esivanemate arvates? Mil viisil haigusi raviti? Kas sõna saab tervendada?
Taive Särg “Mardi- ja kadripäeva lauludest”
Kui palju mardi- ja kadripäevalaule on talletatud Eesti Rahvaluule Arhiivi? Kas samadel viisidel on laulnud ka teised maskeerujad: andrese – , tabani-, tooma-, hingesandid ja teised? Mis on mardi- ja kadrisandilaulude peamine erinevuseks? Kui palju eri viise oli samas kihelkonnas kasutusel? Miks arhiivisalvestusel kõlavad mardi- ja kadrilaulud nii aeglaselt?
Krista Sildoja “Pillimäng külas ja koolis”
Kas pillimänguoskused on traditsiooniliselt levinud pigem kitsas pereringis isalt pojale või külapidi? Kui sarnased olid ühes piirkonnas elavate pillimeeste mängustiilid? Kas vanas talurahvakoolis sai ka pillimängu õppida? Mis teeb muusikast rahvamuusika? Kas täiskasvanud võiksid vanas eas pilli kätte võtta?
Leanne Barbo “Pillimehest sirgub naine”
Kas eestlastel on olemas pill, mida võib pidada meile ainuomaseks? Missugune kõla oli rahvapillidel vanasti? Kas vanemal ajal kogus tuntust ka mõni naissoost pillimees? Milline maine oli pillimehel talupojakultuuris? Kas pillimees oli ka muidu mehe eest väljas? Millal hakati rahvamuusikat noodistama?
Kristiina Siig “Kust jookseb pärimustantsu piir“
Miks on inimesed pidanud vajalikuks hakata tantsima? Kas eakatel kõlbab tantsida? Kas meie naistel ja meestel on olnud eraldi omad tantsud? Kas pärimustantsus on kohta ükikule tantsijale? Kus on pärimustantsu mõõdupuu? Miks tundub loomulik tantsimine mõnikord nii keeruline?
Janika Oras “Regilaul eestlaste veres”
Kust pärineb sõna “regilaul”? Kuidas regilaulu ära tunda? Millest regilaulud räägivad? Kuidas hinnata laulude vanust? Kas tänapäeval saavad inimesed regilauludest aru?
Iris Metsmägi “Mis meelel, see keelel”
Kui vana on eesti keel ja kui kaua tunneb maailm meid eestlaste nime all? Millised on meie emakeeles säilinud pärandsõnad? Miks keel muutub? Kui palju on meil esivanemate eesti keelega ühist?
Anu Kannike “Eestlaste toidukultuur - odrakäkist bubertini”
Milliseid toite võis näha meie esivanemate laual? Mida söödi suurtel ikalduse- ja näljaaastatel? Mitu korda päevas võis eestlane endale toidupause lubada? Kas talurahvas hobuseliha sõi? Mida arvati siseelundite söömisest? Kas eestlased armastasid taimeteesid rüübata? Millal hakkasid me esivanemad magustoite sööma?
Maret Tamjärv “Peost suhu: vaestest, santidest ja kerjustest”
Saates tuleb juttu vaestest, vallasantidest ja kerjustest meie talurahva seas. Mida tähendab vaesus ja kui vaene pidi olema, et vallasandi nimi pälvida? Kas vaeseks sünniti või saadi? Kes pidas vaeste üle järelvalvet? Kas vallasanti sauna ka lasti?
Ülo Valk “Oma ja võõras”
Tänapäeva maailmas, kus vend tapleb vennaga ja headusele tundub jäävat üha vähem ruumi, tekivad paratamatult pooled – meie ja nemad, omad ja võõrad.
Surmakultuur ja Kagu-Eesti ristimetsad 21. sajandil
Räägime igavikulistest teemadest, millega me puutume kokku varem või hiljem, sest elu see on ajalik ning meie mälu ja tänane maailm tugineb paljuski varem elanud inimeste mõtetele, sõnadele ja tegudele.
Carmen Küngas “Võrumaa rahvarõivad“
Carmen Küngas on Lõuna-Eesti juurtega käsitöömeister, kes on elukutselt rõivaste konstruktor. Kui ta 2004. aastal juhuslikult oma esimest rahvarõivaste komplekti valmistama hakkas, oli edasine elutee otsustatud. 2011. aastal lõpetas Carmen Tartu Rahvarõivakooli ning hobist sai töö.
Tanel Ots “Talurahvas ja kirik”
Pärimuse podcast Folksti saatekülaliseks on Tanel Ots, kelle igapäevane töö möödub Saku vallavalitsuses. Lisaks on ta EELK õpetajana tegutsenud ligi 30 aastat. Kodanikuühiskonna liidrina on ta olnud Tõdva Animäe hiiekoha päästmise vedajaks ning Nabala-Tuhala kaitseala loomise eeskõnelejana.
Kristel Kivari “Looduslikud pühapaigad”
Kristel Kivari on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadur. Oma doktorikraadi kaitses ta teemal “Nõiavits loomuliku ja üleloomuliku vahel: veesooned ja maakiirgus folkloristika uurimisainena.” Läheme koos Kristeliga üheskoos uitama ajaloolistesse looduslikesse pühapaikadese, mis hoiavad tallel pärimust, vana ja erilist elutunnetust ning võimalust ajas rännata.
Elvi Nassar “Meie igapäevast leiba”
Elvi Nassar on ajaloolane ja pärimuskultuuri spetsialist, kes teenib oma igapäevast leiba Eesti Vabaõhumuuseumi teadur-kuraatorina. Eriti südamelähedased on talle oma päritolu tõttu Setomaaga seotud teemad, aga ka karjanduse ning lina– ja teraviljakasvatamisega seotu.
Eda Veeroja “Vana-Võromaa suitsusauna pärimusest”
Eda Veerojale meeldib koguda, süstematiseerida, jagada, vahendada ja edendada suitsusaunaga seotud oskusi, kombeid, teadmisi ja tegemisi. Suitsusaunas käimine pole lihtsalt pesemine, see on terve maailm, mis hõlmab teadmisi kütmisest, vihtlemisest, saunasõnadest ja paljust muust. Saun on olnud alati püha koht, mis lähedalt seotud inimese elukaarega, eriti sünni ja surmaga.
Marju Kõivupuu “Sandid aegade tuules“
Marju Kõivupuu on folklorist ja kultuuriloolane, kelle uurimishuvid on seotud inimese ja looduse vaheliste suhete ning kultuuripärandi teemadega. Lisaks tegeleb surmakultuuri ja rahvameditsiini uurimisega. Marju Kõivupuu on armastatud külaline kõikvõimalikel avalikel esinemistel ja meedias ning tema sulest on ilmunud suurel hulgal väärtuslikke trükiseid. Praegu töötab ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi vanemteadurina.
Marju Kõivupuu “Surmast ja suremisest”
Marju Kõivupuu on folklorist ja kultuuriloolane, kelle uurimishuvid on seotud inimese ja looduse vaheliste suhete ning kultuuripärandi teemadega. Lisaks tegeleb surmakultuuri ja rahvameditsiini uurimisega. Marju Kõivupuu on armastatud külaline kõikvõimalikel avalikel esinemistel ja meedias ning tema sulest on ilmunud suurel hulgal väärtuslikke trükiseid. Praegu töötab ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi vanemteadurina.
Päritud väärtuste ööpäev: Iva Sulev „Keelejuttu võro keelen“
Võru keeleteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli lõunaeesti keele ja kultuuri lektor ning Võro Instituudi teadur Sulev Iva on edendanud võru keelt ja tänapäevast kirjaviisi, olnud üks eesti-võru sõnaraamatu autoritest ning võrukeelse aabitsa ja lugemiku autor, samuti üks võrukeelse Vikipeedia eestvedajaid.
Reet Piiri “Talurahva rõivastest ja muutustest läbi ajaloo”
Reet Piiri on ajaloolane ja etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi kuraator, kelle eriline armastus kuulub rahvarõivastele. Kui tänapäeva inimese tähelepanu on koondatud pigem pilkupüüdvatele triibuseelikutele, siis pöörakem seekord rohkem tähelepanu talurahva igapäevasele riietusele.
Jaan Õispuu “Keel ja pärimuskultuur”
Kas eesti keel võib ohtu sattuda? Mis on messengeri-keel? Miks on kirjakeel vajalik? Millal saab võõrsõna eestikeelseks sõnaks? Millal saab keel valmis? Kuidas läheb kohanimedel? Pärimuse podcast FOLKSTI otsib vastuseid neile ja paljudele teistele küsimustele.
Andreas Kalkun ”Seks, roppused ja rõvedused? Milleks meile obstsöönne folkloor?”
Andreas Kalkun on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, kes on peamiselt laulude, aga ka usundi uurija. Roppe ehk obstsöönseid rahvalaule on küll pikka aega uuritud, kuid kasinalt ning pika hambaga publitseeritud. Olgem ausad – roppuste uurimine ei tundu tavainimesele just iseenesestmõistetav ja vajalik tegevus.
Heiki Pärdi “Talurahva puhtusest”
Kui Heiki Pärdi Eesti Rahva Muuseumis juhuslikult 1920ndate aastate sanitaar-topograafilise arhiivi peale sattus, oli tema edasine elukäik otsustatud. Arhiivis sisalduv teave meie esivanemate haiguste, arstiabi võimaluste, tubade ja õue puhtuse, saunaskäimise, isikliku hügieeni, rõivastuse, protsitutsiooni, söömistavade, alkoholi- ja tubakatarbimise ja muu kohta, pani ka kogenud teaduri kukalt kratsima.